2019. aasta lõpus asus ACE Logistics’i ridadesse kliendihaldurina tööle Kristo Kull, kes lõpetas sel aastal Tallinna Tehnikakõrgkooli transpordi ja logistika eriala. Oma lõputöö raames viis Kristo ACE Logisticsi klientide seas läbi küsitluse. Uuringu eesmärk oli analüüsida ettevõtete tegevust laonduse alal ning hinnata, milliste kriteeriumite alusel oleks ettevõtetel mõistlik ise oma kaupu ladustada ning millisel juhul laoteenuseid sisse osta või osalist laoteenuste sisseostu kasutada. Jagame oma klientidega olulisemaid lõputööst tehtud järeldusi.
Lõputöös uuriti kolme erinevat ettevõttegruppi, mis jagunesid oma laokorraldusviisi poolest ettevõteteks, kes peavad ise ladu, kes ostavad osaliselt laoteenust sisse ning kes ostavad täielikult laoteenust sisse. Töö eesmärgiks oli leida ühised tunnused nende ettevõtete vahel ning kujundada välja erinevaid laomajandusviise rakendavate ettevõtete profiilid. Laoteenuseid pakkuvad ettevõtted said hea ettekujutuse potentsiaalsete klientide olemusest ja vajadustest ning teenust vajavad ettevõtted said teadlikumaks erinevatest laomajanduse aspektidest. Lõputöö on kasulikuks infoallikaks kogu logistikasektorile.
Küsimustikust selgus, et laoteenust ostavad täielikult sisse eelkõige väiksemad Harjumaal asuvad firmad, kelle jaoks laondus ei ole põhitegevus. Nad on laokorralduse jätnud täielikult kolmandale osapoolele ning muutnud sellega oma püsikulud muutuvkuludeks, kuna teenusepakkujale makstakse vaid teatud perioodi vältel tehtud töö eest. Lisaks sellele ei ole neil mõtet suuri investeeringuid laopidamisse teha. Hoides palgal laotöötajaid ja hallates laoruume, suurendaksid väikeettevõtted oma püsikulusid.
Osaliselt ostavad laoteenust sisse peamiselt Harjumaa ettevõtted, väiksemal hulgal ka teiste maakondade ettevõtted. Kuna enamik laoteenusepakkujaid tegutseb Harjumaal, siis ettevõtted, kelle põhiturgudeks on Eesti ja Skandinaavia, on viinud osa oma laotegevusest soodsa geograafilise asukoha tõttu just Harjumaale. Sellega võidetakse ajaliselt mitu tundi, sest Paldiski ja Tallinna sadamad on vaheladudele lähemal. Tootmisettevõtetel on osalise laoteenuse sisseostmine heaks puhvriks, et vajadusel oma lao arvelt tootmist laiendada või tulla toime kaubamahtude kõikumisega.
Ettevõtted, kes peavad ise ladu, asuvad üle kogu Eesti. Enamik neist, kes asuvad väljaspool Harjumaad, on tööstus- ja tootmisettevõtted. Paljud peavad lao asukohta oluliseks kriteeriumiks. Tööst järeldub, et tööstus- ja tootmisettevõtted peavad oma ladu väljaspool Tallinna madalama palgataseme tõttu. Mõnel määral on ka nende laopinnakulud tänu sellele soodsamad.
Suurel osal ettevõtetest varieeruvad kaubamahud aasta lõikes kuni 30%, väiksemal osal üle 50%. Firmad, kes peavad ise ladu ja kelle kaubamahud olulisel määral kõiguvad, võiksid kaaluda teenuse osalist sisseostu. Madalhooajal hoitakse laos liiga palju töötajaid ning kõrghooajal võib tekkida vajadus töötajaid juurde palgata, kuid see võib osutuda kulukaks töötaja koolitamise ja suurenenud kvaliteedi riskitaseme tõttu. Suurematel ettevõtetel, kus on rohkem laotöölisi , on ilmselt mõistlik oma ladu pidada. See näitab, et laotegevus on üks ettevõtte põhitegevustest. Laotegevuse arendamiseks on tehtud investeeringuid ning suure tõenäosusega on laosüsteemid efektiivsed. Väiksematel firmadel aga tasub kaaluda teenuse sisseostu, sest omades näiteks ühte osalise koormusega laotöötajat, lähevad kulud laoruumi, tehnika ja seadmete arvelt väga kõrgeks.
Laoteenust sobiks sisse osta ettevõtetel, kes juba täna ostavad teenust täielikult või osaliselt sisse või kes on näevad selles võimalust põhitegevusele keskenduda. Nimetatud grupis on peamiselt väikese suurusega ettevõtted, kes tegutsevad eelkõige jae- ja hulgikaubandusega ning tööstuses. Potentsiaalseks sihtgrupiks on ka ettevõtted, kes täna veel laoteenuste vastu huvi ei tunne, kuid omavad sarnaseid tunnuseid firmadega, kes juba kasutavad teenusepakkujat. See võib tuleneda ettevõtete teadmatusest laoteenuse sisseostmisega kaasnevatest eelistest.
Üks olulisemaid avastusi, mis autor leidis, on see, et 43% ettevõtetest, kes on ühe või teise laokorralduse valinud, ei osanud hinnata laokulusid. Sellest võib järeldada, et nad on otsuse laokorralduse osas teinud ilma kuluarvestuseta või ei ole seda teadlikult välja toonud. Laokorralduse valik peaks tulenema eelkõige lähtuvalt firma strateegiast. Enne laokorralduse valimist on vajalik ettevõtte laokulud täpselt üle kalkuleerida ning neid põhjalikult analüüsida selleks, et teha mõistlik otsus.
Kui soovite veenduda oma ettevõtte laokorralduse valikus või kaaluda alternatiive, siis võtke ühendust oma kliendihalduri või meie lao- ja terminaliteenuste juhi Martti Pokkineniga tel +372 640 1494 või martti.pokkinen@ace.ee
ACE Logistics
