20. septembril saadab Hiina laevandusettevõte oma esimese kaubalaeva Lääne-Euroopasse marsruudil, mida pole varem kaubaveoks kasutatud – läbi Arktika. Kui uus marsruut osutub edukaks ja laevandushiiglased liituvad Arktika marsruutidega, võib Aasia ja Euroopa vaheline kaubandus tiheneda ning kaubaveo kliendid ja vedajad võivad oodata märkimisväärset kasu lühematest transiidiaegadest.
Esimese laeva reis Hiina Ningbo sadamast Ühendkuningriigi Felixstowe’i peaks kestma vaid 18 päeva. Sama laev seilab seejärel Rotterdami (Holland), Hamburgi (Saksamaa) ja Gdanski (Poola) sadamatesse.
See laev ei peatu esialgu Leedus, kuid Gdańsk on logistiliselt mugav sõlmpunkt, kuna Balti riigid asuvad lähedal.
On tõenäoline, et Arktika marsruute opereeritakse esialgu soojal aastaajal – umbes maist novembrini. Siiski on juba juttu, et tulevikus on võimalik seda marsruuti ka talvel seilata.
Kaubaveo kiirus on antud juhul üks suurimaid eeliseid. Võrdluseks, Suessi kanalit kasutavad laevad reisivad Aasiast Euroopasse umbes 45–50 päevaga, samas kui Hea Lootuse neeme ümber purjetamine Aafrikas lisab veel 10 päeva. Teisisõnu, laevaliiklus Arktika kaudu on palju kiirem.
Kui sellised marsruudid muutuvad tavaliseks ja maailma suurimad laevandusettevõtted neid kasutama hakkavad, võib see globaalsele kaubandusele üldiselt märkimisväärset kasu tuua. See kehtib eriti võrreldes kaubaveoga Hiinast Euroopasse raudteel, mis võtab aega umbes 20 päeva, kuid meritsi saatmine oleks odavam ning laevade ja rongide veomahtu on raske võrrelda.
Esimene laev, mis peagi teele asub, pole rahvusvaheliste laevandusstandardite järgi suur, mahutavusega 4890 standardset merekonteinerit (TEU). Rong mahutab korraga vaid umbes 50 FEU-d.
Seega, kui nõudlus on olemas ja sellise marsruudi eeliseid on märkimisväärsed, võib see muutuda väga atraktiivseks. Seni on laevandushiiglased keskkonnamõju tõttu vältinud kaubareise läbi Arktika. Tulevikku on raske ennustada, kuna ükski neist ettevõtetest ei aruta avalikult sarnaseid plaane.
Kaubanduslikust vaatenurgast tundub marsruut siiski paljulubav, eriti kui seda kasutatakse kaubavahetuseks mitte ainult Hiinaga, vaid ka teiste Aasia riikidega, näiteks Jaapani, Lõuna-Korea jne.
Tomas Jankauskas Mere ja raudteevedude tiimijuht
ACE Logistics UAB
