ACE suvepäevad toimusid 8.-9. augustil Vormsi saarel. Suvepäevalised kogunesid laupäeva hommikul Rohukülla, et siis kõik üheskoos praamisõitu nautida. Ilm oli suurepärane – päike säras taevas. Niisamuti olid ka suvepäevaliste näod rõõmul, tore on linnast välja saada loodusesse. Peale palavat praamisõitu vahetasime laeva jalgratta vastu ning algas sõit ööbimispaika. Mõned kangemad otsustasid ka jala kohale jõuda.
Olles end magalasse sisseseadnud, oli aeg natuke tööd teha. Toreda traditsioonina on ACE suvepäevade üheks osaks ÜKT (ühiskondlikult kasulik töö). Seekord korjasime põllult kartulimardikaid ning vedasime puid. Puudeveol näitasid mõned kolleegid üles leidlikkust ning töö lihtsustamiseks võeti kasutusele ka lumetõrjevahendid. Tuleb välja, et lumesahk on suurepärane abimees puudeveol.
Töö tehtud, kinnitasime keha, mängisime sulg- ja võrkpalli ning valmistusime väikeseks väljasõiduks. Ekskursioonil tutvusime Vormsi saare vaatamisväärustega ning meie sõbralik majaperenaine, kes ka ACE töötajatele kevadel vene keelt õpetas, rääkis saare kirevast ajaloost. Kogu üritusele lisasid vürtsi katkine rattakumm, imekaunis soojärv sügaval metsas ja Vormsi elanike piiritu lahkus ja usaldatavus külastajate suhtes. Näiteks nii poes kui ka kõrtsis oli võimalik kaupu osta ja aega veeta täiesti raha kaasa vedamata, kõik sai paksu kaustikusse kirja pandud ning hiljem ka ausalt välja lunastatud.
Õhtu edenedes ja grillmaterjali valmides sai soojaks köetud saun. Saunaküttespetsialistide erinevate koolkondade vahel tekkis terav vaidlus, kuidas kõige kuumema sauna saaks. Seekord jäi peale elukogemus ja aastatepikkune praktika, noorematel meestel tuleb oma aega veel oodata ja targematelt õppida.
Õhtupoolik möödus tule ümber vesteldes ning eelnevaid suvepäevi meenutades. Nooremad võtsid ratastega ette ka kohaliku kõrtsi külastuse ja naasesid koidikul. Hommikul ärgates tervitas meid jällegi päikesepaiste. Oli aeg asuda tagasiteele. Kokkuvõtteks võib öelda, et meie suvepäevad õnnestus sättida selle suve kõige ilusamale nädalavahetusele. Koju mindi hea tuju ja positiivsete emotsioonidega, olles valmis juba järgmisel hommikul tööpostile asuma.
Tarmo Saremat